Oled ideaalse söögilaua otsinguil? Pole kahtlustki, et tegemist on üliolulise mööbliesemega, mille ost tuleb hoolega läbi mõelda. Kui suur peaks sinu söögilaud olema? Millisest materjalist? Millise kujuga? Et sul oleks lihtsam valikut teha, käime kõik need punktid ükshaaval läbi ja räägime igaühe eelistest ja puudustest.

Millisest materjalist söögilaud?

Söögilaua valmistamiseks võib kasutada väga paljusid erinevaid materjale. Traditsioonilise puidu ja vineeri kõrval tehakse ka betoonist, plastist ja isegi papist söögilaudu. Viimased on kahtlemata väga ekstravagantsed, ent praktilisema meelega inimene valib ilmselt siiski midagi klassikalisemate materjalide seast. Allpool on mõned levinumad söögilaua tüübid nende valmistamiseks kasutatud materjalide alusel.
  • Täis- ehk liimpuidust söögilaud on saadud täispuidust lamellide ehk rahvakeeli puidutükkide kokkuliimimise teel. Täispuidust söögilaud on üks luksuslikumaid, kuna see jätab väga naturaalse mulje. Materjali eeliseks on ka selle taastamise võimalus - väiksemaid defekte on lihtne eemaldada, kui neid kergelt liivapaberiga hõõruda ja seejärel õlitada. Laua miinuseks on võrdlemisi kõrge hind ja vajadus hoolduse järele: täispuidu kauni väljanägemise säilitamiseks tuleb seda vähemalt kord aastas õlitada.
  • Vineerist söögilaud on samuti küllalt naturaalne, kuna selle valmistamiseks kasutatav vineer on saadud puidulehtede (spooni) kokkuliimimise teel. Selline tehnoloogia võimaldab toota väga põneva kujuga mööbliesemeid, kuna materjal on elastne, ent samas tugev. Kahjustunud vineeri on võimalik ka mõningal määral taastada, kuid see on üpris vaevarikas. Kriimustuste eemaldamine vajab parajat kunstniku kätt, kuna lihvimise asemel tuleb tegeleda hoopis süvendite täitmise ja toonimisega. Aga sellest pole hullu - YouTubest leiab piisavalt õpetlikke videoid :)
  • MDF-materjalist söögilaud koosneb sisuliselt kokkupressitud puidutolmust. Selline laud on sageli värvitud või muu kaitsva kihiga kaetud (näiteks laminaat). MDF on nii täispuidust kui vineerist rahakotisõbralikum, ent ka vähem vastupidav: kui tekitad lauale kriimu või täkke, pole seda enam võimalik välja lihvida. Kui kasutada moetööstuse terminoloogiat, võiks MDF-plaati nimetada mööbli kiirmoeks. See on stiilne ja soodne, kuid vajab ka üpris sagedast väljavahetamist. 
  • Endiselt on küllalt levinud puitlaast- ehk saepuruplaadist söögilauad, kuigi viimasel ajal tõstavad üha enam pead n-ö moodsamad materjalid. Saepuruplaati ei peeta väga heaks materjaliks, kuna selle tootmisel kasutatakse formaldehüüdi sisaldavat liimi, mis on suure tõenäosusega kantserogeenne. Materjal ise ei kujuta endast samuti midagi erilist - saepuruplaadist mööbel ei ole kuigi vastupidav ning seda on pea võimatu taastada. Hinnalt on see aga küllalt soodne, seega kui sinu jaoks on esmatähtis söögilaua maksumus, võid kaaluda ka saepuruplaadist söögilauda.
Materjalide teema lõpetuseks tasub mainida, et on ka palju selliseid söögilaudu, mis koosnevad mitmest erinevast materjalist (näiteks täispuit ja saepuruplaat, täispuit ja metall jne). Selliste kombinatsioonide puhul tuleb selgeks teha, millest täpselt mööbliese koosneb otsustada selle põhjal, kas söögilaud sobib või mitte.

Kui suur ja millise kujuga söögilaud?

Söögilaua puhul mängib olulist rolli ka selle kuju. See peaks järgima ümbritseva ruumi kuju ning olema laua kasutajate jaoks praktiline.
  • Ristkülikukujuline söögilaud on kõige tavalisem söögilaua tüüp. Tänu laiale mõõtmete valikule saab sellise laua paigutada pea igasse koju. Eriti hästi sobib riskülikukujuline laud piklikusse tuppa, kuna ideaalis peaks laua kuju järgima ruumi kuju. Jälgida tuleb vaid, et laua pikema külje ja seina (või seinakappide) vahele jääks vähemalt üks meeter, et toolidel oleks piisavalt liikumisruumi. Laua laius võiks olla vähemalt 70 sentimeetrit - nii mahuvad lisaks taldrikutele ära ka keskele paigutatavad road. 
  • Ovaalne söögilaud on ristkülikukujulise laua sugulane. Praktiliste omaduste poolest on see oma kandilisest suguvennast vaat et paremgi. Nurkade puudumine võimaldab suuremat paindlikkust istekohtade paigutamisel, samuti on ümara laua ümber mugavam liigelda (ei pea kartma teravaid nurki). Ovaalne söögilaud sobib samuti kõige paremini piklikusse ruumi ning ka selle soovituslik laius ja kaugus seinast on samad mis ristkülikukujulise laua puhulgi.
  • Ümmargune söögilaud on küllalt multifunktsionaalne ja sobitatav väga paljudesse elamistesse. Iseäranis hästi passib laud väiksemasse koju, kus ruumi on napilt. Tänu nurkade puudumisele on mööbliesemele lihtne kohta leida ning koos toolidega võtab ümmargune söögilaud üldjuhul vähem ruumi kui piklik söögitoakomplekt. Kui soovid laua taha mahutada rohkem kui nelja inimest, peab laua diameeter olema vähemalt 150 sentimeetrit. Arvesta aga, et suurema laua puhul võib tekkida probleem toidu ulatamisega vastas istujale. Selle mure lahendamiseks võid kasutada pöörlevat serveerimiskandikut, mis paigutatakse laua keskele.
  • Nelinurkne söögilaud sobib hästi siis, kui sinu söögituba on suur ja pigem tühjavõitu. See võtab teistega võrreldes rohkem ruumi, ent mõjub oma haruldasema kuju tõttu luksuslikult ja huvitavalt. Nelinurkne laud on küllalt nõudlik - suurema laua puhul võivad vestluskaaslased jääda kaugeks, nagu ka laua keskele paigutatud road. Viimase mure lahendamiseks võid samuti kasutada pöörlevat serveerimiskandikut. Tasub arvestada ka, et nelinurkse laua puhul tõuseb mööblieseme sirgjooneline kuju teistega võrreldes rohkem esile. Seetõttu sobivad ruumi üldmulje pehmendamiseks laua taha kõige paremini ümara kujuga toolid.
Lõpetuseks mainime ära, et lisaks materjalile ja kujule tasub söögilaua puhul vaadata ka mõningaid muid olulisi omadusi nagu disain, pikendamisvõimalus ja ka sobivus olemasolevate söögitoolidega. Kui soovid olla kindel, et laud tuleb täpselt selline nagu vaja, on hea mõte lasta see valmistada eritellimusel. Idee ja mõõtmete olemasolul pole sobiva mööblieseme disainimine sugugi keeruline. Kui vajad aga tibakene rohkem inspiratsiooni või abi mööblijooniste valmistamisel, võid alati pöörduda meie sisekujundaja poole.